Täppisviljelus.

Kohapõhine haldus.

Tänapäevase põllumajanduse võtmesõnad on tootlikkus ja tõhusus. Ainult see, kes on majandamisel nendes punktides edukas, jääb kõikuval turul ja ebakindlates poliitilistes oludes püsima ning rajab jätkusuutliku vundamendi tulevastele põlvedele.

Täppisviljelus.

Kohapõhine haldus.

Tänapäevase põllumajanduse võtmesõnad on tootlikkus ja tõhusus. Ainult see, kes on majandamisel nendes punktides edukas, jääb kõikuval turul ja ebakindlates poliitilistes oludes püsima ning rajab jätkusuutliku vundamendi tulevastele põlvedele.

Täppisviljeluse tsükkel. Põllu potentsiaal silma all.

Iga põllumehe eesmärk on saavutada maksimaalne saak võimalikult ökonoomselt. Seejuures tuleb iga põllu looduslikke tingimusi kaaluda ja käsitleda eraldi.

Kõige traditsioonilisemaks võib pidada järgmisi kohapõhiseid lahendusi.

  • Põhiväetamine
  • Lämmastikuga väetamine
  • Külv
  • Taimekaitse

Põhiväetamine ja lupjamine

Mullaanalüüsi tulemused koos vastava tsoneerimisega pakuvad alusandmeid kohaspetsiifiliseks põhiväetamiseks ja lupjamiseks. Tehniline teostus on lihtne ja majanduslik kasu oleneb paiga omadustest: mida suuremad on toitainevaru erinevused, seda suurem on võimalik sääst. CLAASi tarkvaraga suudab igaüks kaarte lihtsalt luua.

Terviklahendus kavandamisest külvikaardini: toitainekaardid ja pH näitavad, kus on mullas vähe toitaineid. Sellest lähtuvad meetmed ja ainult vajalikes kohtades väetamine või lupjamine tagavad taimedele optimaalse hoolitsuse ning säästavad raha – see on eriti oluline, kui arvestada, et väetise hind aja jooksul tõuseb!

Muutmääraga lämmastikväetamine. Paremaks kasvuks.

Põllumajandusettevõtte juht vajab terviklikku ja kõike hõlmavat tootepaketti, mis pakub talle kõiki võimalusi, kuid jätab seejuures täieliku vabaduse valida.

Kõik komponendid CLAASilt.

  • Võrguühendusega sensorisüsteem
  • ISOBUSe terminal juhtimiseks ja dokumenteerimiseks
  • Lisavarustus: saagipotentsiaali kaardid

Muutmääraga külv. Nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik.

Isegi külvamisel on tark arvestada ühe põllu piires muutuvate oludega. Erinev külvimäär on mõistlik, kuna idanemistingimused ja saagipotentsiaal võivad varieeruda. Seepärast määrab enamik põllumehi juba praegu igale põllule eri külvimäära.

Kasu.

  • Tasakaalus taimekooslus
  • Kogu saagipotentsiaali ärakasutamine
  • Lihtsam saagikoristus

Muutmääraga taimekaitse.

Kohapõhise lämmastikväetamise kõrval pööratakse üha enam tähelepanu ka kohapõhisele taimekaitsele. Selle peamiseks rakendusalaks on praegu kasvuregulaatorite kasutamine. Nii nagu lämmastikväetisi, nii on mõistlik ka kasvuregulaatoreid kasutada põllul optilise taimesensoriga määratud vajaduse järgi. Regulaatori määra kohandatakse biomassi indeksi põhjal. Põhimõte on järgmine: nõrgemad taimed, millel on väiksem biomassi indeks, peaks saama vähem kasvuregulaatorit kui keskmised taimed. Nimelt jätaks siin keskmise määra kasutamine nõrgemad taimed liiga lühikeseks. See mõjuks saagikusele halvasti. Kuid tugevamad taimed peaksid suurema lamandumisriski tõttu saama rohkem kasvuregulaatorit.

CROP SENSOR.

CROP SENSOR on tööriist, mis optimeerib lämmastikväetiste, kasvuregulaatorite ja taimekaitsevahendite doseerimist eri taimeliikidele. Optimaalne lämmastikukogus mõjutab saagikust ja kvaliteeti märkimisväärselt. Te doseerite taimele täpselt vajaliku koguse ja hoiate sellega kokku ressursse.

AGROCOM MAP.

Millist saaki Te igalt konkreetselt põllult saate ja millised piirkonnad on kõige saagikamad? Sellele küsimusele annavad vastuse AGROCOM MAPiga koostatud saagikaardid.

 
Downloads